PÖÖRDUMISED

Nõuame ÜRO Tuleviku tippkohtumisel, mis on kavandatud 20.–24. september 2024, Eesti esindajalt ÜRO Tulevikupakti ja Ühise tegevuskava tagasilükkamist.

ÜRO tegevuskava võib kahjustada riiklikku suveräänsust, kuna riike julgustatakse vastu võtma uusi lepingulisi kohustusi. Samas kasvab ka mure üksikisiku vabaduste vähenemise pärast. Tuleviku tippkohtumine on otsustav hetk vabaduste kaitsmisel tsentraliseeritud kontrolli pealetungi eest.

Selle teate eesmärk on edastada kodanikuühiskonna vaatenurki.

1. Teade kiireloomulise kehtetuks tunnistamise kohta Tuleviku tippkohtumise, Tulevikupakti ja sellega seotud lisade kohta üldsuse teadmiste, osaluse ja teadliku nõusoleku puudumise tõttu
2. Teade kiireloomulise vaidlusavalduse kohta – alalise võimu kohta, mille ÜRO on ebaseaduslikult omastanud tegelike või kavandatud hädaolukordade haldamiseks, mis on kirjeldatud selle ühises tegevuskavas
3. Teade kiireloomuliste vastuväidetete kohta ÜRO deklaratsioonile – poliitiline deklaratsioon pandeemiate kohta, mis kuulutati välja 78. ÜRO Peaassambleel, mis ignoreeris 11+ riiki, kes vaikuse murdsid.
   

A. Õigusriik ja rahvusvaheline õigus

1. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) süsteem on ette nähtud toimima õigusriigi põhimõttel , nagu on kirjeldatud ÜRO ametlikes dokumentides. Selle põhimõtte kohaselt:

• Kõik isikud, institutsioonid ja üksused (avalikud ja eraõiguslikud) vastutavad seaduste järgi, mis on:
  • Välja kuulutatud avalikult
  • Samamoodi jõustatud
  • Sõltumatult otsustatud
  • Kooskõlas rahvusvaheliste inimõiguste normide ja standarditega

Selle põhimõtte eesmärk on tagada ÜRO tegevuses ja otsustusprotsessides läbipaistvus, vastutus ja inimõiguste austamine. Erandeid ei ole.

2. Covid-19 peatüki ajal oli ÜRO täielikult teadlik inimõiguste rikkumistest kogu maailmas. See hõlmab karme sulgemisi, riiklikku vägivalda, vaesust ja hävitavat sotsiaalset kriisi. ÜRO ei suutnud esile tõsta ega rõhutada rahvusvahelise õiguse kriteeriume, mida Maailma Tervisenõukogu oma juriidilises lühiülevaates, Hädaseisundite kuritarvitamise ärahoidmine, kirjeldas.

Enne erakorralise seisukorra väljakuulutamist on igal valitsusel kohustus näidata, et väidetav rahvatervise kriis „ohustab rahva elu” ja see oht vastab järgmistele rahvusvahelise õiguse kriteeriumidele, s.o. oht rahva elule peab põhinema:

1. 1. Olema tegelik või vahetu;
   2. Kaasama kogu rahva;
   3. Asetama ühiskonna organiseeritud elu jätkumise hääbumisohtu;
   4. Olema nii erakordne, et tavalised meetmed rahva tervise ja korra kaitsmiseks on ilmselgelt ebapiisavad.

Need kriteeriumid ei olnud Covid-19 puhul täidetud. Teadlikult rikuti rahvusvahelist õigust.

3. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon peab praeguseks olema teadlik liikmesriikide delegaatide vastu tehtud ähvardustest 2024. aasta mais toimunud 77. Maailma Terviseassambleel. Mitme tunnistaja sõnul hirmutati delegaate 2005. aasta rahvusvaheliste terviseeeskirjade muudatustega nõustuma. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon ei ole avalikult hukka mõistnud ega püüdnud süüdlasi uurida ja karistada. See süvendab usaldamatust ÜRO vastu.

B. Kokkuvõte ja üleskutse tegevusele

Ühinenud Rahvaste Organisatsioon ja liikmesriikide delegaadid on kohustatud toetama üldsuse osalemist otsuste tegemisel, protsesside täielikku läbipaistvust, inimõigusi nagu väärikus, põhivabadusi nagu sõnavabadus, ja rahvusvahelise õiguse väljakujunenud põhimõtteid.

Kuna avalikkus ei osale põhjalikult ÜRO peasekretäri ühise tegevuskava dokumendi ja tulevikupakti osas, mida võidakse arutada ja vastu võtta tuleviku tippkohtumisel, nõuame meie, inimesed, et see a) tunnistataks kehtetuks, b) vaidlusavaldus ja c) kiireloomulised vastuväited on lisatud 20.–23. septembrini 2024 toimuva tuleviku tippkohtumise aruteludesse ja raportisse.

Tulevikupakti üle peetakse läbirääkimisi koos Tulevaste põlvkondade deklaratsiooni ja Ülemaailmse digitaalkokkuleppega. Kõik viited paktile hõlmavad ka kahte viimast dokumenti, mida ÜRO kavatseb lisada tulevikupaktile.

Tulevaste põlvkondade deklaratsiooni vaikimisprotseduuri on rikutud. ÜRO ei ole muutnud läbipaistvaks, millised riigid deklaratsioonile vastuväiteid esitasid. Kodanikuühiskonnal on õigus teada, millised riigid on vastu avaldanud. Ainus saadaolev teave:

„Sellega seoses kutsutakse liikmesriike üles märkima, et vaikimine katkestati järgmiste lõigete kohta:

• Preambul: lõiked 2, 3 ja 9
• Juhtpõhimõtted: Chapeau ja lõiked 13, 15, 16 ja 17
• Kohustused: lõiked 22, 24, 25, 26, 27, 28, 29, 30, 32 ja 34
• Meetmed: lõiked 35, 37 ja 38″

Nõuame, et eelseisval tuleviku tippkohtumisel võetaks tagasi nii Tulevikupakt+ kui ka Ühine tegevuskava. Kui seda ei juhtu, peavad liikmesriikide delegaadid, kes vastavad nende riikide elanikele, keda nad esindavad, need dokumendid otse tagasi lükkama. Neid ei tohi selle eest hirmutada, nagu juhtus WHO 77. Maailma Terviseassambleel  käesoleva aasta mais seoses 2005. aasta rahvusvaheliste tervise-eeskirjade muudatustega.

C. Avalikkuse osalemine otsuste tegemisel

Vastavalt ÜRO töötajatele ja dokumentidele:

1. „ Inimesed soovivad, et neid ära kuulataks ja et nad saaksid osaleda neid puudutavates otsustes. Institutsioonid võiksid luua paremaid viise, kuidas kuulata inimesi, keda nad on mõeldud teenindama, ja võtta arvesse nende seisukohti, eriti rühmi, mida sageli tähelepanuta jäetakse, nagu naised, noored, vähemusrühmad või puuetega inimesed.“ António Guterres, peasekretär Ühinenud Rahvaste Organisatsioon. Meie ühine tegevuskava. 2020.
2. „ Osalemise lähenemisviisid otsuste tegemisel ja poliitilistel aruteludel aitavad luua positiivse dünaamilise suhte inimeste ja nende valitsuste vahel, kus rahumeelseid proteste ja kaebusi saab käsitleda ja lahendada vastutustundlike administratsioonide poolt: see vähendab oluliselt ebakindluse, kriisi ja vägivalla ohtu , muutes seeläbi ühiskonnad turvalisemaks ja vastupidavamaks ning poliitikakujundamise tõhusamaks ja seaduslikumaks.“
3. „ Seevastu dialoogi puudumine suurendab tõenäoliselt sotsiaalseid ja poliitilisi pingeid. Korduvad katsed piirata kodanikuruumi ning keelata üksikisikuid ja rühmi oma seisukohti avaldamast, vabalt kogunemast, ühinguid loomast ja otsustes osalemast, on sageli eelmänguks poliitilise olukorra üldisele halvenemisele ning edasistele inimõiguste rikkumistele, selgeks varajaseks hoiatusmärgiks. Inimeste kaasamine toob ka õiguspärasemaid ja tõhusamaid otsuseid, mida toetatakse laiemalt ja neid rakendatakse tõenäoliselt efektiivsemalt.“
4. „ÜRO peab edendama kogukonna mõjuvõimu suurendamist, osaluspõhimõtteid ja mitut valdkonda hõlmavat koostööd, et kaasata kodanikuühiskond. ÜRO peab julgustama liikmesriike kaasama kogukondi visiooni, poliitika väljatöötamisse, programmide kavandamisse ja teenuste osutamisse, et tagada sekkumiste vastavus kohalikele vajadustele.“

Vaatamata ülaltoodule seisab ÜRO silmitsi õigustatud kriitikaga, kuna ta ei suuda järjekindlalt neid õiguspäraseid ootusi ja nõudmisi täita. See hõlmab käimasolevaid salajasi läbirääkimisi Tulevikupakti ja Ühise tegevuskava üle. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ja liikmesriikide tasandil on avalikkus osalenud vähe või üldse mitte. Seetõttu kasvab rahvusvaheline vastupanu. ÜRO-d kritiseeritakse muu hulgas ka järgmiste asjaolude pärast:

• Ülalt alla lähenemisviisid: vaatlejad ja kodanikuühiskond on aastakümneid väljendanud muret ÜRO autokraatlike otsustusprotsesside ja bürokraatlike struktuuride pärast, mis takistavad sisulist koostööd kohalike kogukondade ja rohujuuretasandi organisatsioonidega. Kriitikud väidavad, et ülalt-alla lähenemisviisid jätavad tähelepanuta kogukonna vaatenurgad ja eelistused, mille tulemusel rakendatakse „one-size-fits-all“ sekkumisi, mis ei ole asjakohased ega väärtusta eetikat, õigusi ega seadusi.
• Poliitilised ja majanduslikud mõjud: ÜRO tegutseb keerulisel geopoliitilisel maastikul, kus poliitilised kaalutlused ja võimudünaamika mõjutavad tema tegevuskavade koostamist ja otsustusprotsessi. Kriitikud süüdistavad organisatsiooni võimsate liikmesriikide või rahastajate huvide eelistamises marginaliseeritud kogukondade vajaduste üle, mis seab ohtu selle võime seista inimõiguste ja rahu eest.

5. Kõrgeim püüdlus. Üleskutse inimõiguste nimel tegutsemisele (2020).

Tsiteerides ÜRO-d:

ÜRO tõstab esile “kolme P-d: participation (osalemine), protection (kaitse) ja promotion (edutamine)”.

ÜRO 75. aastapäeva puhul ning tuginedes kodanikuühiskonna positiivsele osalemisele kliimaläbirääkimistel ja säästva arengu eesmärkide saavutamisel, (ÜRO-l on vaja)

• Käivitada dialoog kodanikuühiskonna süstemaatilisema osalemise üle ÜRO organites ja agentuurides, pöörates erilist tähelepanu naiste õiguste organisatsioonidele ja noortele.
• Töötada välja kogu süsteemi hõlmav kodanikuruumi strateegia ja ÜRO valdkonna juhtidele piisavad juhised koos mehhanismidega, et: (i) suhelda vestluspartneritega positiivselt, et edendada ja kaitsta kodanikuruumi; ii) reageerida kodanikuruumi põhjendamatutele piirangutele; ja (iii) kaitsta ruumi erinevatele sidusrühmadele seisukohtade avaldamiseks.
• Vaadata üle ja tugevdada ÜRO vahendeid, mille eesmärk on tugevdada kodanikuühiskonda, kaitsta kodanikuruumi ja julgustada kõiki rühmi demokraatlikes protsessides osalema.
• Tagada, et alalised koordinaatorid, ÜRO riikide rühmad ja ÜRO rahuoperatsioonide juhid arendaksid partnerlust kodanikuühiskonna organisatsioonidega, et aidata kaasa kodanikuruumi, sealhulgas naisorganisatsioonide ja naiste õiguste kaitsjate jaoks soodsa keskkonna loomisele.
• Suurendada ÜRO kohapealset toetust selliste seaduste ja poliitika edendamiseks, mis kaitsevad õigust võrdsele osalemisele ja kodanikuruumile, sealhulgas vabale ja sõltumatule meediale – avatud, demokraatlikule ühiskonnale, mis on kõige kriitilisem ajal, mil kodanikud nõuavad vastutust.
• Toetada liikmesriike tagamaks, et inimõiguste põhimõtted toetaksid 2030. aasta tegevuskava rakendamist, sealhulgas inimeste mõjuvõimu suurendamine ja kodanikuühiskonna osalemise võimaluste loomine, samuti inimõiguste suhtes tundlike ja mittediskrimineerivate lähenemisviiside võtmine andmete kogumisel, jälgimisel ja aruandlusel. See on kindlaim viis tuua ambitsioonikast ja kaugeleulatuvast tegevuskavast kasu kõigini, jätmata kedagi maha.
• Kodanikuruumi kaitsmine ja edendamine ning suurema järjepidevuse tagamine kogu süsteemis. See on ankurdatud rahvusvahelise õiguse, ÜRO arengu, rahu ja julgeoleku ning inimõiguste sammaste poliitikasse ning humanitaartöösse. Märkuses visandatakse peamised sammud, mida ÜRO üksused saavad üksi või ühiselt astuda, et tugevdada kodanikuruumi kaasatust, võttes arvesse igaühe rolli, suutlikkust ja programmeerimise lähenemisviisi.

6. Ja samas dokumendis: “SOOVITUSLIKUD MEETMED ÜRO RAHVUSTE SÜSTEEMILE (vastavalt asjakohastele volitustele)”:

• Töötada välja uued või rakendada olemasolevad poliitikad vaba ja võrdse juurdepääsu kohta teabele, tagada nende avalik kättesaadavus kohalikes keeltes ning kasutada juurdepääsetavaid ja sobivaid suhtluskanaleid.
• Töötada välja või rakendada olemasolevaid poliitikaid kaasava ja tõhusa osalemise kohta ÜRO protsessides ja partnerlustes.
• Regulaarselt hinnata osaluskanalite tõhusust ja võimaldada kodanikuühiskonnale tagasisidet.
• Kasutada turvalisi ja kasutajasõbralikke veebi- ja digitaalplatvorme, et võimaldada erinevatel kodanikuühiskonna osalejatel osaleda ÜRO korraldatavatel virtuaalsetel ja veebipõhistel koosolekutel.
• Pöörduda erinevate kodanikuühiskonna osaliste poole, keskendudes neile, kellel on oht maha jääda, sealhulgas kogukonnad kohalikul ja rohujuure tasandil ning naisorganisatsioonid.
• Kuna ÜRO valitsustevahelised organid määravad kindlaks oma reeglid, kehtib märkus kõigi peasekretäri alluvuses toimuvate protsesside kohta.
• Uurida võimalusi, kuidas kodanikuühiskond saaks vaidlustada osalemise ja teabele juurdepääsu piirangud.

7. ÜRO ei ole ülalmainitud kohustusi täitnud. ÜRO ei ole suutnud täita oma kohustusi üldiselt ja eriti seoses Tulevikupakti, Tulevaste põlvkondade deklaratsiooni, Ülemaailmse digitaalkokkuleppe ja Ühise tegevuskavaga.

8. ÜRO on täielikult teadlik sellest, et ÜROga suhtleb või laua taga on ainult teatud rühm kodanikuühiskonna organisatsioone. Isegi need organisatsioonid kaebavad jätkuvalt ÜRO ja selle agentuuride, sealhulgas Maailma Terviseorganisatsiooni ja Rahvusvahelise Valuutafondi poolt neile tagatud kaasatuse, läbipaistvuse ja austuse puudumise üle.

9. Kodanikuühiskonna valitsusvälised organisatsioonid on väljendanud rahulolematust Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) läbipaistvuse ja kaasatuse puudumisega, eriti ÜROs konsultandi staatust taotlevate valitsusväliste organisatsioonide akrediteerimisprotsessis. Siin on mõned põhiprobleemid.

• ECOSOCi komitee erapoolikus: valitsusvälised organisatsioonid süüdistasid ÜRO majandus- ja sotsiaalnõukogu (ECOSOC) valitsusväliste organisatsioonide komiteed teatud organisatsioonide suhtes erapoolikuses, viidates sageli taotluste tagasilükkamise protseduurilistele või meelevaldsetele põhjustele.
• Läbipaistvuse puudumine otsuste tegemisel: komitee otsustusprotsessi on kritiseeritud ebamäärasuse ja läbipaistmatuse pärast, kusjuures valitsusvälised organisatsioonid kurdavad ebaselgete akrediteerimiskriteeriumide ja reeglite ebajärjekindla kohaldamise üle.
• Piiravad kriteeriumid: valitsusvälised organisatsioonid on väitnud, et ÜRO nõuandva staatuse kriteeriumid on liiga piiravad, nõudes organisatsioonidelt “sisulise pädevuse” või “kõnevolituse” taset, mida võib olla raske täita, eriti väiksemate või uuemate organisatsioonide puhul. Selle tulemuseks on monopol.
• Piiratud esindatus: valitsusvälised organisatsioonid on väljendanud muret erinevate piirkondade ja probleemide esindatuse puudumise pärast, mõned väidavad, et ÜRO keskendumine traditsioonilistele valitsusvälistele organisatsioonidele ja kaitserühmadele marginaliseerib väiksemad kogukonnapõhised organisatsioonid ja need, mis keskenduvad konkreetsetele probleemidele, nagu põlisrahvaste õigused.

10. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni inimõiguste ülemkomissari aruandes pealkirjaga „ Kodanikuühiskonna rahvusvaheliste ja piirkondlike organisatsioonide kaasamise menetlused ja tavad” ( A/HRC/38/18 ):

• “Lisaks võivad teatud paikades, näiteks Genfis ja New Yorgis toimuvatel üritustel osalemisega seotud ülemäärased kulud ja nendele üritustele sisenemise piirangud põhjustada globaalse lõunaosa esindajate, naiste, vaeste, noorte inimeste ja muude rühmade ebaproportsionaalset väljajätmist. Kogukonnapõhised organisatsioonid, kes sageli tegelevad naiste õiguste kaitsmisega, ei olnud eriti teadlikud rahvusvahelistest/piirkondlikest foorumitest ja neil ei olnud rahastamisvõimalusi.
• “Kaasajad teatasid, et valitsuse organiseeritud valitsusväliste organisatsioonide suurenev kohalolek on moonutanud ja lahjendanud kodanikuühiskonna häält, piirates seeläbi valitsustega mitteseotud rühmade konkreetse panuse tegelikku osa.41 Riigid on väidetavalt kasutanud neid mõne piiratud osa hõivamiseks kodanikuühiskonnale eraldatud osast, näiteks pannes neid (valitsuse organiseeritud valitsusväliseid organisatsioone) esitama üha sagedamini variaruandeid ja tõrjuma välja teised kodanikuühiskonna osalejad, andes neile sealhulgas majandus- ja sotsiaalnõukogu akrediteeringu. Teatud kodanikuühiskonna organisatsioonid mängivad väidetavalt aktiivset rolli teiste ruumi piiramisel.
• „Samal ajal on kodanikuühiskonna täielikul ja tõhusal osalemisel endiselt palju takistusi, sealhulgas: (a) juurdepääsu puudumine õigeaegsele ja selgele teabele kaasamiskanalite ning konkreetsete käsitletavate teemade kohta; b) läbipaistmatud ja tülikad akrediteerimisprotsessid ilma erapooletu läbivaatamismehhanismita juhtudel, kui akrediteeringust on keeldutud; c) koosolekutel ja foorumitel osalemis- ja sõnaõigust reguleerivad keerulised ja ebajärjekindlad eeskirjad; d) ülemäärased kulud ja viisatõkked teatud asukohtadesse pääsemisel; e) vastutuse puudumine juurdepääsu piiravate otsuste eest; ja f) kodanikuühiskonna teatud osade alaesindatus.
• “Eriti häirivad on kättemaksud kodanikuühiskonnale koostöö tõttu rahvusvaheliste ja piirkondlike organisatsioonidega, mitte ainult üksikute inimõiguste rikkumiste tõttu, mida need kättemaksud üldiselt põhjustavad, vaid ka seetõttu, et need võivad kahjustada kogu süsteemi tõhusust.”

D. Vaidlused ja lahendamine

Liikmesriikidel ja kodanikuühiskonnal on õigus tõstatada ÜROga vaidlusi või muresid. ÜRO-l, selle töötajatel ja/või liikmesriikide esindajatel on kohustus reageerida järgmiste mehhanismide kaudu, sealhulgas, kuid mitte ainult:

• Otsesuhtlus peasekretäri või asjaomaste ÜRO osakondadega
• Osalemine koosolekutel, nagu peaassamblee ja tuleviku tippkohtumine
• Diplomaatiliste läbirääkimiste ja konsultatsioonide pidamine teiste liikmesriikidega
• Ametliku vahendusmenetluse või vahekohtu taotlemine ÜRO struktuuris (sõltumatult)
• ÜRO põhiseadus ja sellega seotud õigusaktid loovad raamistiku liikmesriikidevaheliste vaidluste ja konfliktide lahendamiseks, rõhutades diplomaatiat, dialoogi ja konsensuse saavutamist lahenduse saavutamiseks.

1. Kehtetuks tunnistamine: Tulevikupakt ja sellega seotud lisad

1.1. Liikmesriikidel ei ole oma põhiseaduste ja/või muude seaduste ja/või liikmesriigi õigussüsteemide kohaselt õigust delegeerida seadusandlikke ja/või täidesaatvaid volitusi ÜRO peasekretärile või tema määratud esindajale.

1. 2. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretär ei saa suunata, juhtida, juhendada ega nõuda, et liikmesriik võtaks vastu mingeid meetmeid ega karistada neid nende parimates huvides tegutsemise eest, kasutades sunnimeetmeid, nagu sanktsioonid ja meedias kajastamine.

1.3. Peaassambleel ei ole õigust vastu võtta ühtegi lepingut, millega antakse ÜRO peasekretärile isevolituv täidesaatev võim, kuna see ületab järsult Maailma Terviseassamblee volitusi ja käitub ultra vires.

2. Vaidlusavaldus: ühine tegevuskava ja hädaolukorra platvorm

2.1. Osalisriikide jaoks on oluline piisav läbivaatamisaeg, et hinnata ÜRO dokumentide riiklikke, sotsiaalseid, inimõigusi, õiguslikke ja finantsmõjusid. Seda reeglit minimeerides ja/või ignoreerides diskrimineerib ÜRO kodanikuühiskonda, millel ei ole piisavalt ressursse, et kiiresti ja igakülgselt hinnata ÜRO võimuhaaramise vältimatuid tagajärgi.

2.2. ÜRO peasekretäri ühises tegevuskavas välja pakutud hädaabiplatvorm ohustab oluliselt riigi suveräänsust. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon soovib eksponentsiaalseid volitusi ja globaalset juhtimist, mis kasutaks mitmepoolsust, et käsitleda seda, mida nad ähmaselt ja vastuoluliselt määratlevad kui rahvusvahelisi hädaolukordi, nii tegelikke kui ka kavandatud.

2.3. ÜRO peasekretäri Antonio Guterrese Ühise tegevuskava¹ aruanne tuleneb ÜRO deklaratsioonist ÜRO 75. aastapäeva tähistamise kohta. Selles aruandes öeldakse: „Kõik kavandatavad meetmed on kavandatud säästva arengu eesmärkide saavutamise kiirendamiseks . Meie ühine tegevuskava on mõeldud deklaratsiooni 12 teema edendamiseks.“

2.4. 2023. aasta märtsis avaldas ÜRO peasekretär Antonio Guterres seotud poliitikaülevaate²: Mõelda ja tegutseda tulevaste põlvkondade heaks – MEIE ÜHINE AGENDA – Poliitikaülevaade 2 – Rahvusvahelise reageerimise tugevdamine keerulistele globaalsetele šokkidele – hädaolukorra platvorm.

2.5. Üks selle poliitikajuhendi 12 põhiteemast on “Valmisolek”, mis hõlmab järgmist:

1. Hädaabiplatvorm, mis tuleb kokku kutsuda vastuseks „keerulistele ülemaailmsetele kriisidele” (kui seda kutsutakse, annab see ÜRO-le rohkem võimu kui valitsustele)
2. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni iga viie aasta järel koostatav strateegilise prognoosi ja globaalse riski aruanne
3. Globaalne rahvatervis:
4. a) Ülemaailmne vaktsineerimisplaan (mis on ebamäärasuse tõttu kehtetu)
   b) WHO volitus (mis on ebamäärasuse tõttu kehtetu)
   c) Tugevam ülemaailmne tervisejulgeolek ja valmisolek (mis on ebamäärasuse tõttu kehtetu)
   d) Kiirendada tootearendust ja juurdepääsu tervishoiutehnoloogiatele madalate ja keskmise sissetulekuga riikidele (mis toob kaasa rohkem laene ja kurnab neokolonialistlikku võlga)
   e) Universaalne tervisekindlustus ja tervist mõjutavate teguritega tegelemine (huvide konflikt)

2.6. Suurte riskide käsitlemise teema all märgib Guterres:

98. Püüdlused on õigustatud meie ees seisvate äärmuslike, katastroofiliste ja eksistentsiaalsete riskide paremaks määratlemiseks ja tuvastamiseks. ” Siiski ei saa me enne tegutsema asumist oodata definitsioonide osas kokkulepet.”
99. Õppides COVID-19 pandeemiast, saame kasutada seda võimalust, et suuremahulisi ülemaailmseid kriise paremini ennetada ja neile reageerimiseks valmistuda. Selleks on vaja tugevamat õigusraamistikku, paremaid vahendeid riskide juhtimiseks, paremaid andmeid, tulevaste riskide tuvastamist ja ennetamist ning ennetamise ja valmisoleku nõuetekohast rahastamist. Oluline on aga see, et kõik uued valmisoleku- ja reageerimismeetmed peaksid olema agnostilised kriisitüübi suhtes, mille jaoks neid vaja võib minna. Me ei tea, milline äärmuslik risk järgmisena saabub. See võib olla järjekordne pandeemia, uus sõda, suure tagajärjega bioloogiline rünnak, küberrünnak kriitilisele infrastruktuurile, tuumasündmus, kiiresti arenev keskkonnakatastroof või midagi täiesti erinevat, näiteks tehnoloogiline või teaduse areng, mis on läinud viltu ja mida ei piira tõhusad eetilised põhimõtted. ja regulatiivsed raamistikud.
100. Teiseks teen ettepaneku teha koostööd liikmesriikidega, et luua hädaolukordade platvorm, et reageerida keerulistele ülemaailmsetele kriisidele. Platvorm ei oleks uus alaline või alaline organ või institutsioon. See käivitub automaatselt piisava ulatusega ja ulatusega kriiside korral, olenemata kriisi liigist või olemusest . Pärast aktiveerimist koondaks see liikmesriikide, ÜRO süsteemi, oluliste riikide rühmituste, rahvusvaheliste finantsasutuste, piirkondlike asutuste, kodanikuühiskonna, erasektori, valdkonnapõhiste tööstusharude või uurimisasutuste juhid ja muud eksperdid. Lähteülesannetes sätestatakse platvormi aktiveerimise kord ja kriteeriumid, sealhulgas kriisi ulatus; rahastamine; sellesse kuuluvate asjaomaste osalejate kindlaksmääramine; toetus, mida sellelt oodatakse; ja selle desaktiveerimise kriteeriumid. Platvorm võimaldaks maksimeerida peasekretäri kokkukutsumise rolli ülemaailmse ulatusega kriiside korral.

2.7. Hädaolukorra platvorm aktiveeritaks igal sündmusel, millel on ülemaailmne mõju, ja see annaks ÜRO-le volitused aktiivselt edendada ja juhtida rahvusvahelist reageerimist . ÜRO peasekretär Antonio Guterres teatas: “Teen ettepaneku, et Peaassamblee annaks peasekretärile ja ÜRO süsteemile alalised volitused kutsuda kokku ja käivitada automaatselt hädaolukordade platvorm tulevase keerulise globaalse šoki korral piisava skaala, tõsiduse ja ulatusega.

2.8. Lisaks väidab poliitika, et selline volitus “tagaks, et kõik osalevad osalejad võtavad kohustusi, mis võivad reageerimisele tähendusrikkalt kaasa aidata, ja et neid peetakse nende kohustuste täitmise eest vastutavaks.” Kuigi poliitikas on kirjas, et hädaolukorra asutuse kehtivusaeg on piiratud, on selles märgitud ka, et ÜRO saaks oma volitusi laiendada, kui ta seda otsustab. Need volitused muudaksid avaliku konsensuse sisuliselt tarbetuks, demokraatiad vananenuks ja poliitikute rolli suures osas ebaoluliseks.

2.9. Kõik need laiendatud hädaolukorra volitusi hõlmavad valdkonnad on seotud:

• Pandeemiad;
• sõjad ja tuumasündmused;
• kliima- või keskkonnasündmused, seisundi halvenemine või katastroof;
• bioloogiliste mõjurite juhuslik või tahtlik vabanemine;
• kaupade, inimeste või rahavoo häired;
• häired küberruumis või „globaalne digitaalne ühenduvus”;
• küberrünnak kriitilisele infrastruktuurile;
• suursündmus “ilmaruumis”;
• “Ettenägematud riskid (“must luige” sündmused)
• tehnoloogia või teaduse arengu viltu minemisel – tõhusad eetilised ja regulatiivsed raamistikud.

2.10. Tulevikupakti, Ühise tegevuskava ja Hädaolukordade platvormi kaudu loob ÜRO riikliku suveräänsuse monopoli kaudu ühtset maailmavalitsust (One World Government).

3. Vastuväide: Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni poliitiline deklaratsioon pandeemiate kohta (2023)

1.ÜRO pidas oma Säästva arengu eesmärkide tippkohtumise³ja 78. peaassamblee 2023. aasta septembris. 19. ja 20. septembri päevakorras oli muu hulgas Kõrgetasemelise poliitilise deklaratsiooni⁴ vastuvõtmine pandeemiate ennetamise, valmisoleku ja reageerimise kohta. Avalikkus teab sellest deklaratsioonist väga vähe, kui üldse.

2. Deklaratsioon pidi vastu võtma „vaikimismenetluse teel⁵“ : kui riigi delegaat deklaratsioonile vastuväiteid ei esita, loetakse, et ta nõustub tekstiga täielikult. See vaikne protseduur on tööriist, mis on selgelt ohtlik, ebademokraatlik ja autokraatlik praktika.

3. 17. septembril 2023 saatsid 11 riiki ÜRO Peaassamblee presidendile Dennis Francisele ja ÜRO peasekretärile Antonio Guterresele kolmeleheküljelise kirja⁶, milles vaidlustasid poliitilise deklaratsiooni, ühepoolsed sunnimeetmed⁷ning inimõiguste ja rahvusvahelise õiguse rikkumised.
4. Ignoreerides ÜRO-le saadetud ametlikku kirja, ütles WHO peadirektor Adhanom Tedros Ghebreyesus: “Nagu teate, kiitsid ÜRO 193 liikmesriiki heaks pandeemiate ennetamise, valmisoleku ja reageerimise poliitilise deklaratsiooni.”
5. ÜRO peasekretär Antonio Guterres, kes ei olnud häiritud 11 liikmesriigi delegaadi kirjas edastatud jutust, ütles: „Järgmise aasta mais toimuvaks Maailma Terviseassambleeks kutsun kõiki riike üles sõlmima tugevat ja kõikehõlmavat pandeemiakokkulepet, mis keskendub võrdsusele; samuti muudatused rahvusvaheliste terviseeeskirjade tugevdamiseks. Ja ma kutsun teid üles toetama Maailma Terviseorganisatsiooni, sealhulgas austades kohustust suurendada hinnangulisi sissemakseid pooleni selle eelarvest ja toetades kavandatud investeerimisvooru.

Ise oma vaikimisprotseduuri rikkudes tegutseb ÜRO rahvusvahelise õiguse vastaselt.

1. Järeldus: Tulevikupakti, Tulevaste põlvkondade deklaratsiooni, Ülemaailmse digitaalkokkuleppe ja Ühise tegevuskava üle hääletamiseks pole seaduslikke volitusi.

1. Tõenäoliselt ei tunnustata liikmesriikide, poliitikute ja kodanikuühiskonna jõulisi sekkumisi, mis on vastuväiteid ÜRO Tulevikupaktile ja Ühisele tegevuskavale.
2. Need globalistlikud algatused nõuavad miljardeid rahalisi kohustusi ja IMF-i/Maailmapanga kaevandamislaene riikidele, kes ei suuda teisiti pühenduda.
3. See toob kaasa kasvava usaldamatuse ÜRO vastu ja võimaliku lahkumise 2024. aasta jooksul ja enne 2030. aastat valimata vastuolulisest organist.
4. Kõike eelnevat silmas pidades kutsume ÜRO-d üles viivitamatult lõpetama ja loobuma oma kodukorra ja rahvusvahelise õiguse mittejärgimisest.
5. Viidatud õigusaktide vastuvõtmine tuleb tühistada, kaitstes rahvusvahelist õigusriiki ning sisulist ja menetluslikku õiglust, võimaldades arutlemist, eriarvamust ja tagasilükkamist. See peab hõlmama üldsuse igakülgset osalemist.
6. Kui pakti hääletus läheb edasi, toetab kodanikuühiskond kõigi õigusaktide vastuvõtmise vastu hääletamist. Lisaks ei toeta me nende lepingute riiklikult ratifitseerimist. Lisaks peame kohe mobiliseeruma ja ÜROst lahkuma.

Ootame teie koostöövalmidust ÜRO Tulevikupakti ja Ühise tegevuskava kehtetuks tunnistamisel, vaidlusavalduse ja vastuväidete kättesaamisel enne tuleviku tippkohtumist.

Lugupidamisega

World Council for Health Estonia MTÜ, 18. september 2024

[email protected]

Viited:

1. https://www.un.org/en/common-agenda
2. https://www.un.org/sites/un2.un.org/files/our-common-agenda-policy-brief-emergency-platform-en.pdf
3. https://press.un.org/en/2023/ga12529.doc.htm
4. https://press.un.org/en/2023/ga12533.doc.htm#
5. https://www.un.org/pga/74/wp-content/uploads/sites/99/2020/04/Updated-Step-by-step-procedure-for-decision-via-silence-procedure.pdf
6. https://childrenshealthdefense.co.za/wp-content/uploads/UN-GA-78-letter-objection-2023.pdf
7. https://www.ohchr.org/en/topic/coercive-measures
8. https://www.un.org/en/chronicle/article/participation-consultation-and-engagement-critical-elements-effective-implementation-2030-agenda
9. https://www.ohchr.org/en/civic-space/role-united-nations-protecting-and-promoting-civic-space
10. https://documents.un.org/doc/undoc/gen/g18/107/51/pdf/g1810751.pdf