HARIDUS, TEADLIKKUS JA ÕPPIMINE

Siit leiad erinevaid järele proovitud, tõendatud tervise toetuseks ning tugevdamiseks mõeldud juhiseid, lahendusi ja ressursse.

Suure osa oma elust tegeleb inimene psüühiliste ja füüsiliste terviseprobleemidega, mis pärinevad hariduse omandamise ajast.  Praeguse haridusega saadavate teadmiste ja oskuste kasutamine reaalses elus on kooliprogrammi mahuga võrreldes kaduvväike ega lähtu suurelt osalt tegelikest vajadustest

Kooli ajal kogetu ja õpitu määravad ära inimese potentsiaali avaldumise ja saadavad teda kogu elu Teadlased väidavad, et inimese isiksuse peamised omadused kujunevad välja juba 7-8 eluaastaks. On ülitähtis, et meie haridussüsteem oleks läbimõeldum ja  kohalduks paremini inimeste vajadustega. Selleks peaks õpetajateks olema palgatud kõige andekamad ja arenenumad ühiskonna liikmed ning õpetaja amet oleks kõige kõrgemalt tasustatud ja tunnustatud amet ühiskonnas.

Inimese konkurentsivõime peamiseks eelduseks on tema hea tervis, analüüsi- ja mõtlemisvõime ning suhtlemisoskus. Haridussüsteem peaks olema rohkem fokusseeritud inimese vaimse, tervise ja mõtlemisvõime potentsiaali üldisemale arendamisele ning faktiteadmiste osakaal ei peaks olema nii suur. On kogutud palju kogemusi ja teadmisi, mida hetkel veel laialdaselt ei rakendata, kuigi olemasolev haridussüsteem seda sageli ka otseselt ei piira. Millegipärast eiratakse laste puhul koolisüsteemis isegi töö ja- puhkeaja seadust ja lastele töökaitseseadusega rakendatud norme. Ka lapsel peaks olema taastumiseks piisavalt õppimisevaba aega.

Haridus

Õppekavaga seotud praktilised ettepanekud

Mõned tähelepanekud, mis võiksid teooriana õppekavas ja praktilise tegevustena igapäevases koolielus rakendatuna kaasa aidata laste arengule ja tervisele.

  • Algkooli sisseastumiskatsed – ei ole lapse arengut arvestavad ja ei anna reaalsuses objektiivset pilti laste võimekusest, küll aga on lastele ja lastevanematele alandavad, nende valikuid ning õigusi piiravad
  • Koolide lasteaedade töös hoidmine – peaks lähtuma vastavalt kogukonna vajadustest, mitte olema exceli tabelite põhine. Koolide ja lasteaedade olemasolu eluaseme lähikonnas on kogu ühiskonna elukvaliteedi, ettevõtluse ja tugevate kogukondade arengu aluseks.
  • Koolitundide algus ja kestvus – ei vasta teadmistele, millise aja jooksul on on aju võimeline efektiivselt tööd tegema ja maksimaalselt õpitud omandama.
  • Üleüldine suhtlus ja esinemisõpetus – etiketiõpetus, tantsuoskus, kõneoskus jne. väljendub tugevalt inimese edaspidises ühiskondlikus elus.
  • Rahvuslik uhkustunne ja ühtekuuluvus – on kogu kultuuri alus ja peaks olema veel rohkem arendatud.
  • Õppimise süsteemi ja mälu treenimise õpetus – aitaks palju asju meelde jätta ja võiks juba koolis olla põhjalikumad baasteadmised omandatud.
  • Toitumisõpetus koos praktikas rakendatud tervisliku koolisöögiga – on terve inimese arengu aluseks. Samuti võiks see teema käsitleda toidutoksiine ja ka toidulisandite mõjusid ning muud sinna juurde kuuluvat.
  • Toksikoloogia (teadmised olmetoksiinidest, väetised,  mürgid, ravimid) – aitaksid vältida haigestumist ja säilitada tervist.
  • Ökosüsteem – aiandus, taimed/ravimtaimed, seened, linnud, loomad meie igapäevakasutuses nende osa ökosüsteemis ja  looduses, aedades ning mis aitab meil märksa paremini elus hakkama saada.
  • Valguse, värvide ja helide mõju arengule ja tervisele ja selle säilitamisele.
  • Bioenergeetika, geobioloogia, olmekiirguse jne mõju igapäevaelus – aitab vältida terviseriske ja säilitada tervist.
  • Astroloogia mõjud inimestele – kuulub maailma vanimate õpetuste alla ja on kasutusel olnud kõigis kõrgkultuurides.
  • Õige puhkamine, treeningfüsioloogia – hingamisharjutuste, võimlemise/jooga, meditatsiooni ja teiste sarnaste praktikate mõju inimese arengule ja tervise säilitamisele.
  • Ergonoomilise mööbli, ruumide sisustuse, tervislike ehitusmaterjalide ja õhukvaliteedi õpetus – tervisliku elukeskkonna loomiseks.