Lugupeetud Terviseminister Riina Sikkut
Maailma Terviseorganisatsiooni (edaspidi WHO) rahvusvaheliste tervise-eeskirjade (edaspidi terviseeeskirjade, IHR – International Health Regulations) muudatuste ja pandeemialeppe hääletamine liikmesriikide poolt on plaanitud 77. Maailma Terviseassambleele, mis toimub 27. mai – 1. juuni 2024.
Kui tervise-eeskirjade muudatused võetakse vastu Terviseassambleel, jõustuksid need Eestis automaatselt vaikimisi ja need ei vajaks ratifitseerimist Riigikogu poolt.
Kui aga pandeemialepe Terviseassambleel vastu võetakse, esitatakse see heaks kiitmiseks Vabariigi Valitsusele ning seejärel ratifitseerimiseks Riigikogule.
Eesti ei tohiks osaleda hääletusel 77. Maailma Terviseassambleel tervise-eeskirjade muudatuste osas, kuna WHO on rikkunud samade tervise-eeskirjade[2] artikli 55 lõiget 2. Vastavalt nimetatud lõikele peab WHO peadirektor edastama tervise-eeskirjadesse planeeritud muudatuste[2] lõpliku teksti kõikidele osalisriikidele vähemalt neli kuud enne Terviseassamblee toimumist, samuti ei tohiks hääletada pandeemialepingu3 üle, mille materiaalne ulatus ja institutsiooniline raamistik kattub tervise-eeskirjade muudatustega.
WHO peadirektor ei ole nõutud dokumente ettenähtud tähtajaks (27. jaanuar 2024) edastanud ega reageerinud korduvatele järelpärimistele. Seetõttu ei ole liikmesriikidel võimalik kujundada oma seisukohta planeeritavate muudatuste osas.
Rahvusvaheliste tervise-eeskirjade muudatuste[2] viimane avalik versioon on avaldatud 17. aprill 2024 ja pole teada, mida lõplik variant sisaldab. Meile teadaolevalt tervise-eeskirjade muudatuste töörühma koosolekud veel käivad. Rahvusvahelistesse tervise-eeskirjade muudatuste kavandisse[2] on siiamaani teadaolevalt sisse viidud enam kui 300 muudatust, millest osa on õiguslikult siduvad ja väga laia mõjuga. Vaatamata liikmesriikide infosulus hoidmisele planeeritakse tervise-eeskirjade muudatused hääletusele panna juba paari nädala pärast 2024. aasta maikuus.
Kavandatavate muudatuste dokumenti pole eesti keelde tõlgitud ning selle üle pole Eestis toimunud ühtegi avalikku arutelu ning nende mõju kodanike igapäevaelule, õigustele ja kohustustele pole elanikonnaga arutatud. Kavandatavate tervise-eeskirjade muudatuste ettepanekud[2] on suurelt osalt Eesti Vabariigi põhiseadusega vastuolus. Võimaliku rakendamise tulemusena näeme kodanikena ohtu kaotada õigus kehalisele puutumatusele, liikumisvabadusele, sõnavabadusele ja teistele põhiõigustele.
Lisame oma pöördumisele Austria Global Health Responsibility Agency avaliku kirja[4] WHO peadirektorile seoses Rahvusvaheliste tervise-eeskirjade1 (2005) artikli 55 rikkumisega, kus antud agentuur toob va lja, et Maailma Terviseassambleel on seaduslik kohustus järgida terviseeeskirjade1 artiklit 55 lõige 2, seda eirates läheb WHO tegevus vastuollu kehtivate eeskirjadega.
01.mail 2024 kirjutasid 49 vabariiklasest senaatorit president Bidenile kirja[5], nõudes, et ta võtaks tagasi USA toetuse WHO pandeemialepingule ja rahvusvaheliste tervise-eeskirjade muudatustele. Senaatorid juhivad tähelepanu sellele, et need kaks dokumenti annavad WHO peadirektorile volitused kuulutada ühepoolselt välja tervisealased hädaolukorrad; laiendavad WHO võimu riikide üle, rikkudes nende suveräänsust ja sekkuvad sõnavabadusse.
USA senaatorite kirjale järgnes 08. mail 22 osariigi peaprokuröride kiri[6] President Bidenile, et USA ei tohi lubada WHO-le võimu loovutamist, mille peadirektor saab piirata kodanike õigust sõnavabadusele, eraelu puutumatusele, liikumisele (piiriülesele reisimisele) ja teadlikule nõusolekule.
Lisaks Ühendkuningriik keeldub ühinemast Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) pandeemialeppega, kuna peaks seetõttu ära andma viiendiku oma vaktsiinidest, vahendab 9.05.2024 err.ee[7] väljaannet The Telegraph.
16. aprillil võeti Hollandi parlamendi enamushäältega vastu Mona Keijzer`i ettepanek[8] lükata WHO tervise-eeskirjade muudatuste ning uue pandeemialepingu heakskiitmine edasi või keelduda neist täielikult ja otsus saadeti valitsusele täitmiseks[9].
Seoses eelpooltooduga palume Teiega kohtumist enne 20.05. 2024, et selgitada täpsemalt oma pöördumise sisu ja võimalikke lepingutega seotud probleeme Eesti jaoks.
World Council for Health Estonia MTÜ juhatus
09. mai 2024, Tallinn
[1] INTERNATIONAL HEALTH REGULATIONS (2005)
[3] Proposal for the WHO Pandemic Agreement, 22 April 2024
[5] USA senaatorite kiri Presidnt Bidenile, Washington, 01. mai 2024
[6] USA 22 osariigi peaprokuröri kiri President Bidenile 08. mai 2024
[7] Ühendkuningriik keeldub ühinemast ülemaailmse vaktsiinilepinguga, 08. mai 2024
[8] Hollandi parlamendi liige Mona Keijzer esitab ettepaneku WHO lepingute peatamiseks
Lugupeetud Riigikogu liige, Õiguskantsler ja EV Valitsus
2022. aastal alustas Maailma terviseorganisatsioon (edaspidi WHO) läbirääkimisi rahvusvaheliste tervise-eeskirjade muudatuste (edaspidi IHR muudatused) ja pandeemialepingu (WHO CA+)2,3 üle. Antud dokumentide heakskiitmine suurendaks oluliselt WHO kontrolli liikmesriikide rahvatervisega seotud küsimuste üle ja võtab ära riigi enda otsustamisvõimalused.
Lühendid:
IHR muudatused – rahvusvahelised tervise-eeskirjade (2005) muudatused (ingl. k. proposed amendments to the International Health Regulations (2005))
Pandeemialeping ehk WHO CA+ – Maailma terviseorganisatsiooni konventsioon, leping või muu rahvusvaheline dokument pandeemiate ennetamise, valmisoleku ja reageerimise kohta (ingl. k. WHO convention, agreement or other international instrument on pandemic prevention, preparedness and
response (WHO CA+))
PHEIC – rahvusvahelise tähtsusega rahvatervise hädaolukord (ingl. k. Public Health Emergency of International Concern)
Liikmesriikide jurisdiktsiooni puudutavad probleemsed ettepanekud rahvusvaheliste tervise-eeskirjade (IHR) muudatustes1 on peamiselt järgmised:
1. Artikli 13A kohaselt muutuvad artiklite 15 ja 16 alusel käsitletud ajutised ja püsivad soovitused kohustuslikuks; artikli 13A lõige 7 kohaselt tekib WHO-l volitus riike juhendada. Muudatused artiklis 42 viitavad sellele, et kavandatav muudatusettepanek, mis sisaldab viidet ajutistele ja kehtivatele soovitustele, muudab nende soovituste kohaldamise kohustuslikuks (artikkel 13A; artikkel 42).
2. Erinevad muudatused laiendaksid oluliselt WHO peadirektori volitusi. Näiteks artikli 15 muudatus võimaldaks peadirektoril anda soovitusi mitte ainult tema poolt välja kuulutatud PHEICi ajal, vaid kõigis olukordades, mis tema hinnangul võivad selliseks saada. Artikli 42 täiendus sätestab muuhulgas, et WHO meetmete, nagu peadirektori juhenditegi puhul, tuleb mitte ainult „täitmisega koheselt alustada ja kõigi osalevate riikide poolt viivitamatult täide viia“, vaid „osalevad riigid rakendavad ka meetmeid, et tagada oma territooriumil tegutsevate mitteriiklike organisatsioonide poolt selliste meetmete järgimine“ (artikkel 15; artikkel 42).
3. IHRi artikkel 18 sisaldab mittetäielikku loetelu meetmetest, mida WHO võib osalisriikidele muuta kohustuslikuks. See nimekiri sisaldab muu hulgas arstliku läbivaatuse nõudmist, arstlike läbivaatuste ja laboratoorsete analüüside tõendite läbivaatamist, vaktsineerimise või muu profülaktika nõudmist, vaktsineerimise või muu profülaktika tõendite läbivaatamist, isikute rahvatervise jälgimist, karantiini või muid tervishoiumeetmeid ja rakendada isoleerimist või ravi (artikkel 18).
4. WHO erakorralisele komiteele antakse volitused tühistada liikmesriikide tehtud terviseohutuse otsused (artikkel 43).
5. Liikmesriigid kohustuvad eraldama raha rahvusvahelisele rahastamismehhanismile, tuvastama rahvatervist ähvardavaid ohte ja edendama tervishoiutoodete kättesaadavust (artikli 44 lõige 1).
6. Muudatusettepanekud sisaldavad rahvusvaheliste tervise-eeskirjade juhtpõhimõtete artikli nr 3 muutmist: maha on kriipsutatud väärikuse, inimõiguste ja põhivabaduste täielik austamine ning see on asendatud võrdsust, kaasatust ja sidusust taotlevate muudatustega (artikkel 3).
7. Liikmesriikidel tekiks kohustus piirata teabe edastamist meedias, sotsiaalmeedias ja muudes suhtluskanalites vastavalt WHO poolt määratletud suunistele. Sisse viidud muudatused kutsuvad üles „tõkestama vale- ja ebausaldusväärse teabe levitamist” ja tugevdama WHO-d ülemaailmsel tasandil, et võidelda „valeinformatsiooni ja desinformatsiooni vastu”. WHO-l oleks kohustus „kontrollida teavet, mis pärineb muudest allikatest kui osalevatest riikidest” (artikkel 44 lõige 1 punkt h; lisa 1 uus lõige 5 punkt g, uus lõige 7 punkt e).
8. Muudatusettepanekud artiklis 23, mis puudutavad (digitaalsete) tervisetõendite või asukoha määramise vormide kasutamist kontrolli ja järelevalve jaoks, ei ole tehtud mitte ainult rahvusvaheliste tervisehädaolukordade jaoks, vaid antud artiklis käsitleb üldisi tervishoiumeetmeid nii (sihtkohta) saabumisel kui ka lahkumisel. See artikkel kehtib kõigi olukordade, mitte ainult rahvusvaheliste hädaolukordade (PHEIC) kohta. Artikli 23 kohta esitatud muudatused hõlmavad näiteks “lõiget 6, mis lisab konkreetse viite reisijate asukoha määramise vormidele osana dokumentidest, mida võidakse nõuda, ja eelistab, et need oleksid digitaalses vormingus” (artikkel 23).
9. WHO-le antaks volitused hallata liikmesriikide tervishoiutoodete tootmist ja jaotamist kriiside ajal. WHO saaks voli määrata, millised tooted on vajalikud rahvusvahelisi probleeme tekitavatele rahvatervise hädaolukordadele reageerimiseks. WHO taotlusel tagaksid osalevad riigid, et nende territooriumil olevad tootjad tarnivad WHO-le või teistele osalisriikidele nõutud koguse tervisetooteid õigeaegselt WHO juhiste kohaselt, et tagada
tervisekaitsevahendite jaotuskava tõhus rakendamine (artikkel 13A).
10. Muudatus artikli 13 lõikele 3 seab osalisriigile kohustuse esitada WHO-le abipakkumise tagasilükkamise põhjendus 48 tunni jooksul abipakkumise saabumise hetkest ehk osalisriikidest saaksid pealesunnitud pakkumiste saajad, millega kaasneb kohustus keeldumist põhjendada. Vastamise tähtaeg on ebarealistlik. Uues lisas, jaotises „Koostöökohustused” on kirjas: „Osalisriigid võivad taotleda koostööd või abi WHO-lt või teistelt osalisriikidelt. WHO ja osalisriigid, kellele sellised taotlused on adresseeritud, on kohustatud sellele taotlusele viivitamatult vastama ning osutama nõutud koostööd ja abi. Mis tahes suutmatusest sellist koostööd ja abi pakkuda, teatatakse taotluse esitanud riikidele ja WHO-le koos põhjustega (artikkel 13 lõige 3).
11. Pakutud muudatuste hulgas artikli 44 lõigetes 1 ja 2 ning lisa 1 osades A ja B seatakse riikidele kohustus jagada WHO-le teavet patogeenide geneetilise järjestuse andmete osas ning kehtestatakse WHO-le kohustus jagada saadud teavet kõigi osalisriikidega p a t o g e e n i d e uuringute ja riskianalüüsi eesmärkidel (artikkel 44 lõige 1 ja 2; lisa 1 osa A ja osa B).
Täiendav pandeemialeping, kui see vastu võetakse, tagab WHO osalisriikide juurdepääsu patogeenidele ja eeliste jagamise süsteemile (PABS-süsteem), põhjustades bioohutuse ja muid turvaprobleeme. PABS-süsteemi käsitletakse täpsemalt käesoleva dokumendi jaotises „Pandeemialeping“ (WHO CA+).
Lugupeetud Riigikogu liige, Õiguskantsler ja EV Valitsus
2022. aastal alustas Maailma terviseorganisatsioon (edaspidi WHO) läbirääkimisi rahvusvaheliste tervise-eeskirjade muudatuste (edaspidi IHR muudatused) ja pandeemialepingu (WHO CA+)2,3 üle. Antud dokumentide heakskiitmine suurendaks oluliselt WHO kontrolli liikmesriikide rahvatervisega seotud küsimuste üle ja võtab ära riigi enda otsustamisvõimalused.
Lühendid:
IHR muudatused – rahvusvahelised tervise-eeskirjade (2005) muudatused (ingl. k. proposed amendments to the International Health Regulations (2005))
Pandeemialeping ehk WHO CA+ – Maailma terviseorganisatsiooni konventsioon, leping või muu rahvusvaheline dokument pandeemiate ennetamise, valmisoleku ja reageerimise kohta (ingl. k. WHO convention, agreement or other international instrument on pandemic prevention, preparedness and
response (WHO CA+))
PHEIC – rahvusvahelise tähtsusega rahvatervise hädaolukord (ingl. k. Public Health Emergency of International Concern)
Liikmesriikide jurisdiktsiooni puudutavad probleemsed ettepanekud rahvusvaheliste tervise-eeskirjade (IHR) muudatustes1 on peamiselt järgmised:
1. Artikli 13A kohaselt muutuvad artiklite 15 ja 16 alusel käsitletud ajutised ja püsivad soovitused kohustuslikuks; artikli 13A lõige 7 kohaselt tekib WHO-l volitus riike juhendada. Muudatused artiklis 42 viitavad sellele, et kavandatav muudatusettepanek, mis sisaldab viidet ajutistele ja kehtivatele soovitustele, muudab nende soovituste kohaldamise kohustuslikuks (artikkel 13A; artikkel 42).
2. Erinevad muudatused laiendaksid oluliselt WHO peadirektori volitusi. Näiteks artikli 15 muudatus võimaldaks peadirektoril anda soovitusi mitte ainult tema poolt välja kuulutatud PHEICi ajal, vaid kõigis olukordades, mis tema hinnangul võivad selliseks saada. Artikli 42 täiendus sätestab muuhulgas, et WHO meetmete, nagu peadirektori juhenditegi puhul, tuleb mitte ainult „täitmisega koheselt alustada ja kõigi osalevate riikide poolt viivitamatult täide viia“, vaid „osalevad riigid rakendavad ka meetmeid, et tagada oma territooriumil tegutsevate mitteriiklike organisatsioonide poolt selliste meetmete järgimine“ (artikkel 15; artikkel 42).
3. IHRi artikkel 18 sisaldab mittetäielikku loetelu meetmetest, mida WHO võib osalisriikidele muuta kohustuslikuks. See nimekiri sisaldab muu hulgas arstliku läbivaatuse nõudmist, arstlike läbivaatuste ja laboratoorsete analüüside tõendite läbivaatamist, vaktsineerimise või muu profülaktika nõudmist, vaktsineerimise või muu profülaktika tõendite läbivaatamist, isikute rahvatervise jälgimist, karantiini või muid tervishoiumeetmeid ja rakendada isoleerimist või ravi (artikkel 18).
4. WHO erakorralisele komiteele antakse volitused tühistada liikmesriikide tehtud terviseohutuse otsused (artikkel 43).
5. Liikmesriigid kohustuvad eraldama raha rahvusvahelisele rahastamismehhanismile, tuvastama rahvatervist ähvardavaid ohte ja edendama tervishoiutoodete kättesaadavust (artikli 44 lõige 1).
6. Muudatusettepanekud sisaldavad rahvusvaheliste tervise-eeskirjade juhtpõhimõtete artikli nr 3 muutmist: maha on kriipsutatud väärikuse, inimõiguste ja põhivabaduste täielik austamine ning see on asendatud võrdsust, kaasatust ja sidusust taotlevate muudatustega (artikkel 3).
7. Liikmesriikidel tekiks kohustus piirata teabe edastamist meedias, sotsiaalmeedias ja muudes suhtluskanalites vastavalt WHO poolt määratletud suunistele. Sisse viidud muudatused kutsuvad üles „tõkestama vale- ja ebausaldusväärse teabe levitamist” ja tugevdama WHO-d ülemaailmsel tasandil, et võidelda „valeinformatsiooni ja desinformatsiooni vastu”. WHO-l oleks kohustus „kontrollida teavet, mis pärineb muudest allikatest kui osalevatest riikidest” (artikkel 44 lõige 1 punkt h; lisa 1 uus lõige 5 punkt g, uus lõige 7 punkt e).
8. Muudatusettepanekud artiklis 23, mis puudutavad (digitaalsete) tervisetõendite või asukoha määramise vormide kasutamist kontrolli ja järelevalve jaoks, ei ole tehtud mitte ainult rahvusvaheliste tervisehädaolukordade jaoks, vaid antud artiklis käsitleb üldisi tervishoiumeetmeid nii (sihtkohta) saabumisel kui ka lahkumisel. See artikkel kehtib kõigi olukordade, mitte ainult rahvusvaheliste hädaolukordade (PHEIC) kohta. Artikli 23 kohta esitatud muudatused hõlmavad näiteks “lõiget 6, mis lisab konkreetse viite reisijate asukoha määramise vormidele osana dokumentidest, mida võidakse nõuda, ja eelistab, et need oleksid digitaalses vormingus” (artikkel 23).
9. WHO-le antaks volitused hallata liikmesriikide tervishoiutoodete tootmist ja jaotamist kriiside ajal. WHO saaks voli määrata, millised tooted on vajalikud rahvusvahelisi probleeme tekitavatele rahvatervise hädaolukordadele reageerimiseks. WHO taotlusel tagaksid osalevad riigid, et nende territooriumil olevad tootjad tarnivad WHO-le või teistele osalisriikidele nõutud koguse tervisetooteid õigeaegselt WHO juhiste kohaselt, et tagada
tervisekaitsevahendite jaotuskava tõhus rakendamine (artikkel 13A).
10. Muudatus artikli 13 lõikele 3 seab osalisriigile kohustuse esitada WHO-le abipakkumise tagasilükkamise põhjendus 48 tunni jooksul abipakkumise saabumise hetkest ehk osalisriikidest saaksid pealesunnitud pakkumiste saajad, millega kaasneb kohustus keeldumist põhjendada. Vastamise tähtaeg on ebarealistlik. Uues lisas, jaotises „Koostöökohustused” on kirjas: „Osalisriigid võivad taotleda koostööd või abi WHO-lt või teistelt osalisriikidelt. WHO ja osalisriigid, kellele sellised taotlused on adresseeritud, on kohustatud sellele taotlusele viivitamatult vastama ning osutama nõutud koostööd ja abi. Mis tahes suutmatusest sellist koostööd ja abi pakkuda, teatatakse taotluse esitanud riikidele ja WHO-le koos põhjustega (artikkel 13 lõige 3).
11. Pakutud muudatuste hulgas artikli 44 lõigetes 1 ja 2 ning lisa 1 osades A ja B seatakse riikidele kohustus jagada WHO-le teavet patogeenide geneetilise järjestuse andmete osas ning kehtestatakse WHO-le kohustus jagada saadud teavet kõigi osalisriikidega p a t o g e e n i d e uuringute ja riskianalüüsi eesmärkidel (artikkel 44 lõige 1 ja 2; lisa 1 osa A ja osa B).
Täiendav pandeemialeping, kui see vastu võetakse, tagab WHO osalisriikide juurdepääsu patogeenidele ja eeliste jagamise süsteemile (PABS-süsteem), põhjustades bioohutuse ja muid turvaprobleeme. PABS-süsteemi käsitletakse täpsemalt käesoleva dokumendi jaotises „Pandeemialeping“ (WHO CA+).
